Välisvõistlejad naudivad eesti maastikke ja kiidavad korraldust
WMOC osalejad ümber maailma jagasid oma muljeid maastikest ja võistlusest.
Olga Cecan (W50) Moldovast käis Eestis esmakordselt võistlemas 35 aastat tagasi. Meie metsad on talle sellest ajast tuttavad ja ta oli palju raskemaks maastikuks valmis. „Kahju, et sprint vanalinnas nii lühike oli, kogu vanalinna oleks tahtnud läbi joosta, “ ütles Cecan. Ta hindas võistluste suurepärast korraldust: „Siin on näha Baltikumi pikkade aastate suurvõistluste organiseerimise traditsioon. Vabatahtlikke on palju ja nad aitavad igal sammul,“ kiitis moldovlanna.
Hisako Murakoshi (W60) Jaapanist nautis ja imeteles väga meie metsikut loodust, sellest hoolimata et jooksmine sellises metsas oli raske ja pidi palju ronima. Mikroreljeefi lugemine tal ei sujunud ja sellest tuli ka suur viga. „Eesti maastik on Jaapani omast väga erinav,“ tõdes Murakoshi. Sprint Tallinna kesklinnas oli talle unikaalne kogemus, sest Jaapanis oleks kujuteldamatu rahvarohkes linnasüdames orienteeruda.
Taanlane Ole Christjansen (M70), WMOC 2018 peakorraldaja, tutvustas ülejärgmise aaasta võistlust Kopenhaagenis. Taanis on veteranidel oodata rahulikumat maastikku nii läbitavuse kui reljeefi poolest, kus nähtavust piirab alustaimestik. Sprindi finaal joostakse nagu Tallinnaski Kopenhaageni kaitserajatiste piirkonnas, mida ümbritsevad kanalid. Rajad viivad kindlasti ka korrusmajade tagahoovidesse. Pikad distantsid joostakse Kopenhaageni keskusest 40 km põhjapool.
Soomlastele olid Kõrvemaal harjumatud metsas mahalangenud puud . Nii Petri Laaksonen (M50) Turust kui Mirja-Liisa Laakso-Lähteenmäki (W65) Hämeenlinnasta märkisid, et Soomes sellist orienteerumismaastikku ei kohta. Kui maastikul on langenud puu, kantakse eraldi kaardile. „Orienteerumistehniliselt ei olnud Kõrvemaa rajad rasked,“ ütles Laaksonen. „Vanalinn andis sprindile erilise hinguse,“ oli Laakso-Lähteenmäki rahul. Mõlemad tõdesid, et kuigi soomlased on palju Tallinnas käinud, viis võistlusrada sellistesse paikadesse, kuhu turist vanalinna külastades ei satu.
Linda Pakuls (W55), Carol Edwards (W55) ja sprindivõitja James Crawford (M60) Suurbritanniast kiitsid Kõrvemaa maastikke ja head joostavust. Keeruliseks tegi võistlemise halb nähtavus, langenud puud neid nii väga ei häirinud. Sprindi finaali rajameister sai brittidelt vaid kiidusõnu. Edwards ja Crawford on varem osalenud Tallinna O-nädalal. Vabal päeval lähevad saareriigi orienteerujad avastama Tallinna muuseume.
Joao Pedro Valente (M50) Portugalist võistles Eestis esmakordselt. Ta märkis, et iga päev on siin uue õppimine. Portugalis ei ole soid ega tihedat metsa ja kuigi ka neil leidub Kõrvemaa sarnaseid madalamaid mägesid, on nähtavus kõikjal palju parem. Valente polnud varem soos ja pehmel pinnasel jooksnud. „Iga päevaga läheb mu sooritus paremaks ja loodan olla laupäevases finaalis tasemel,“ oli portigallane optimistlik.
